ERIOLUKORD: abi ettevõtjale

Käesolevas postituses kajastame lihtsustatult ettevõtjatele eriolukorra mõjude vähendamiseks pakutavaid lahendusi. Püüame teavet jooksvalt uuendada, aga ei saa olukorra kiire muutumise tõttu selle igakülgset täpsust garanteerida. Askendo OÜ ei võta vastutust infomaterjali kasutamisest tulenevate tagajärgede eest.

Maksuintresside vabastus 01.03.2020 kuni 01.05.2020

Maksuhaldur peatab intressi arvestamise maksuvõlalt 1. märtsist kuni 1. maini. Sellega väheneb ka võimalik tulumaksukohustus, mis tavaolukorras maksuintressi kulult tekiks.

Maksuhaldur viitab maksuvõla ajatamise kohustusele, kui ettevõtja soovib osaleda riigihangetel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid. Ühtlasi tagab maksuvõla ajatamine maksuintressi vähendamise või isegi ära jätmise võimaluse peale intresside vabastuse perioodi lõppu.

Maksude tasumine märtsis ja aprillis

Maksuintresside peatamise ajaks on kadunud oluline maksude tasumise viivitamise sanktsioon. Mõnel juhul on see tekitanud arvamuse nagu kõnealusel perioodil ei peagi makse maksma. See ei vasta tõele. Maksude maksmise kohustus ja tähtajad on endised.

Sotsiaalmaksu alammäära vabastus

2020. aasta märtsis, aprillis ja mais vabastatakse tööandja kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt. See soodustus võimaldab vähendada töökoormust ja/või saata töötajad palgata puhkusele, ilma täiendava sotsiaalmaksu kulu tekkimiseta. Töötaja eest makstud sotsiaalmaksu vähenemine ei kaota ravikindlustuse kehtivust.

Küll tuleb juhatuse liikmete ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavate töötajate ravikindlustuse säilimiseks maksta neile brutosummas vähemalt 540 EUR kuus.

Töötasu hüvitis

Kokkuvõte

  1.  Hüvitist saavad taotleda tööandjad, kelle puhul on täidetud kaks tingimust kolmest (käibe vähenemine; töömahu vähenemine; töötasude ühepoolne vähendamine).
  2. Hüvitist makstakse kahe kuu eest perioodil märts – mai 2020. Tööandja saab valida, millise kuu eest hüvitise avaldus esitada.
  3. Tööandja esitab avalduse iga kuu kohta eraldi peale seda, kui on omapoolse töötasu osa töötajale välja maksnud (vähemal brutosummas 150 EUR).
  4. Hüvitis makstakse otse töötajale, kuid see loetakse tööandjalt töötajale makstud töötasuks, millega saab osaliselt täidetud tööandja kohustus töötasu maksta.
  5. Hüvitisega kaasnevad maksud tasub töötukassa.
  6. Tööandja peab hüvitise töötukassale tagastama, kui ta koondab töötaja samal kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul.
  7. Hüvitist ei saa taotleda juhatuse liikmetele. Töötukassa täpsustab lähiajal, kas töötasu hüvitist saab taotleda ka võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele või mitte.

Töötukassa maksab töötajatele hüvitist kuni kahe kuu eest, kui tööandja suhtes on täidetud kaks tingimust kolmest:

  1. Kuu käive on langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuuga.
  2. Tööandjale ei ole vähemalt 30% töötajatest kokku lepitud mahus tööd anda.
    Tingimus on täidetud, kui tööandjal tekib vähemalt 30% töötajate eest kohustus maksta keskmist töötasu, kuna neile ei ole kokku lepitud mahus tööd pakkuda.
    Töötukassa täpsustab lähiajal, kuidas peab tööandja tõendama kokku lepitud mahus töö mitte andmist. Samuti seda, kas töö mitte andmine läheb arvesse, kui see leidis aset kalendrikuu jooksul, mille eest hüvitist taotletakse või pidi töö mitte andmine aset leidma vähemalt hüvitise kalendrikuu alguses.
  3. Tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.
    Töötasu ühepoolseks vähendamiseks peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama 14 kalendripäeva enne vähenduse jõustumist. Seejuures tekib töötajal õigus ühepoolseks töölepingu lõpetamiseks koondamise tingimustel.
    Oluline on märkida, et arvesse läheb ainult töötasu vähendamine Töölepingu seaduse §37 alusel. Poolte kokkuleppel tehtud töötasu vähendamist töötasu hüvitist reguleeriv määrus tingimusena ette ei näe.
    Töötukassa täpsustab lähiajal, kas 30% töötasu vähendamine läheb arvesse ka siis, kui tööandja vähendab töötasu ühikutasusid 30% võrra, mis võib arvustuslikult arvestatud töötasu vähendada vähem (näiteks müügimahult arvutatava müügiboonuse või muude lisatasude tõttu). Vastasel juhul peab töötasu faktiliselt vähenema vähemalt 30%.

Hüvitist on võimalik saada kuni kahe kalendrikuu eest perioodil märtsist maini. Nii saavad seda täies mahus kasutada ka tööandjad, kes märtsis veel nõutavaid tingimusi ei täida.

Hüvitise taotlemiseks peab tööandja maksma töötajale brutotöötasu vähemalt 150 EUR kuus. 

Töötasu hüvitise suuruseks on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust, kuid mitte rohkem, kui 1000 EUR brutosummas kuus. Seejuures arvutatakse keskmine tasu Töötuskindlustuse seaduse §142 lg 2, mitte tavapärase keskmise tasu arvutamise määruse alusel.

Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse 5 kalendripäeva jooksul peale tööandja poolse töötasu osa välja maksmist töötajale. Avaldus esitatakse iga kuu kohta eraldi. Avalduste esitamise võimalus avaneb e-töötukassas aprillis.

 

Tööandjal on kohustus maksta töötajale kokku lepitud töötasu. Kui tööandja vähendab ajutiselt töötasu suurust Töölepingu seaduse §37 alusel, siis jääb talle kohustus maksta vähendatud töötasu. Töötukassa poolt makstav hüvitis vähendab tööandja kohustust töötaja ees.

Töötasu ajutine vähendamine ei mõjuta sellele järgneva koondamise korral arvestatavat koondamishüvitise suurust. Küll kujunevad väiksemaks muud keskmise töötasu alusel välja makstavad tasud (puhkusetasu, töövõimetushüvitis jms.).

Haigushüvitise maksmine alates töökatkestuse 1. päevast

Valitsuse majanduslike meetmete paketis on ette nähtud riigipoolse hüvitise maksmine esimese kolme haiguspäeva eest käesoleva aasta märtsist maini. 20. märtsil ei osanud Haigekassa veel hüvitise maksmise üksikasju selgitada.

Tähelepanu väärib tööandjal võimalus töötasust maksustamisest soodsamatel tingimustel tagada töötaja keskmise tasu säilimine töökatkestuse 1. kuni 8. päevani. Maksuhaldur täpsustab, kuidas tuleb toimida juhul, kui tööandja on töötajale vabatahtlikult maksnud haigushüvitist ja riigipoolsest soodustusest tulenevalt saab töötaja täiendava haigushüvitise alates märtsi algusest. Sellisel juhul saab töötaja haigushüvitise topelt ja võib tekkida konflikt tööandjapoolse haigushüvitise deklareerimisel.

KredEx’i pakutavad meetmed

  1. Erakorraline laenukäendus kuni 5 mln EUR ettevõtte kohta. Teenuse kasutamiseks tuleb pöörduda kodupanka.
  2. Käibelaen kuni 5 mln EUR ettevõtte kohta. Intress ca 4% aastas.
  3. Investeerimislaen kuni 5 mln EUR ettevõtte kohta. Intress ca 4% aastas.

Käibelaenu ja investeerimislaenu tingimused avaldab KredEx lähipäevil.

Jaga postitust