Töötasu ajutine vähendamine pakub raskustesse sattunud tööandjatele olulist leevendust. Selle meetme rakendamine täidab riigipoolse töötasu hüvitise ühe tingimuse kolmest. Hüvitise taotlemiseks peab olema täidetud kaks tingimust.
Juhime tähelepanu töötasu hüvitise tingimustele, mille alla ei lähe töötasu vähendamine poolte kokkuleppel.
Töötasu vähendamise eeldused
Töölepingu seaduse §37 lubab tööandjal töötasu ühepoolselt vähendada juhul, kui ta ei saa ettenägematutest ja temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt töötajale kokkulepitud tööd anda.
Sotsiaalministeeriumi kommentaaridest johtuvalt peavad olema täidetud kaks eeldust:
- Töötasu vähendamise aluseks olev töömahu vähenemine peab olema ettenägematu, mis on praeguse eriolukorra juures tihti täidetud.
- Töötasu tavapärane maksmine peab olema tööandjale ebamõistlikult koormav. Nii ei saa töötasu vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas on tal piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.
Töötasu vähendamise periood
Töötasu ajutine vähendamine on lubatud kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Näiteks, kui töötasu vähendamist alustatakse käesoleva aasta mai algusest, siis on see lubatud kolme kuu jooksul kuni järgmise aasta aprilli lõpuni.
Töötasu võib vähendada ka lühemate perioodide kaupa, kui on täidetud tingimus, et kogu 12-kuulise perioodi jooksul on vähendamine kehtinud kuni kolm kuud.
Riigipoolse töötasu hüvitise kasutamiseks on mõistlik kaaluda vähemalt 2-kuulise töötasu vähendamise perioodi kasutamist.
Töötasu vähendamise ulatus
Töötasu on lubatud vähendada kuni töötasu alammäärani, milleks on praegu kehtiv brutosumma 584 EUR kuus. Seejuures peab vähendamise proportsioon olema kooskõlas töötajale pakutava töö vähenemise proportsiooniga.
Sisuliselt ei ole võimalik vähendada töötaja tunnipalka. Küll saab vähendada tundide arvu, mille vältel töötaja töötab. Tulemusena vähenebki tunnipalga alusel töötava töötaja summaarne tasu.
Kui eriolukorrast tingitult ei ole tööandjal töötajale üldse võimalik tööd pakkuda, saab ta töötaja koondada või säilitada keskmine töötasu aja eest, mil töötaja tööd ei teinud. Küll on tööandjal võimalik pakkuda töötajale teist tööd, millega nõustumisel peavad pooled töötaja uued kohustused töölepingu lisana fikseerima. Töökohustuste muutmise kokkuleppe saavutamisel võib tööandja kasutada ka ajutist töötasu vähendamist tavapärasel viisil.
Näiteks võib kaubanduskeskuses asuva kaupluse sulgemisel kaduda võimalus pakkuda müüjale tavapärast tööd. Küll võib tööandjal olla võimalik leida tööd e-poe tehingute toimingutega seonduvalt (töö laos, kauba kohale toimetamine jms.). Kui müüja töölepingus ei ole pakutava tööga seotud kohustuste täitmine kokku lepitud, eeldabki olukord töölepingu tingimuste muutmist.
Tuleb veel arvestada, et riigipoolne töötasu hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust viimasele kolmele kuule eelnenud üheksa kuu eest (lühema töötamise korral lähtutakse töötamise ajal makstud tasust). Lisaks on tööandjal kohustus maksta töötajale vähemalt 150 EUR brutotasu.
Tööandjal tekib töötasu hüvitise tagastamise kohustus, kui ta lõpetab töötajaga töölepingu koondamise tõttu kalendrikuul, mille eest hüvitist taotleti või sellele järgneval kalendrikuul.
Muud tingimused
Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd. Pakutav töö peab olema selline, mida töötaja suudab oma võimete ja oskuste juures teha. Nii võib pakkuda ka töötaja kvalifikatsioonist madalamate nõuetega tööd. Töötasu vähendamine ei ole lubatud, kui tööandja töötajale teise töö olemasolul seda ei paku.
Tööandja peab töötajaid kirjalikult teavitama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Oluline on seejuures selgitada töötasu vähendamise põhjuseid ja eriolukorra alust.
Töötasu vähendamisega mitte nõustuval töötajal on õigus töösuhe enne töötasu vähenduse jõustumist, viie tööpäevase etteteatamisega üles öelda. Sellisel juhul saab töötaja koondamisega sarnase hüvitise.